Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus /  
Eestis | Publikatsioonid | Aserbaidzaan | Kultuur ja sport | Kontaktid | Lingid | Sugulased | EAK Ajalugu | Turism | Muu | Poliitika | Foorum


16.05.2013.
Argo Ideon: Barcelona park
15.05.2013 15:26
Argo Ideon


Hiljaaegu toodi tallinlaste ette idee rajada meie pealinna Bakuu park. Plaane ja eskiise pole veel rahvale näidatud, ent ilmselt ei oleks tegu väga suurejoonelise ettevõtmisega. Pealegi korraldaks seda vastava riigi esindajad, erinevalt Moskva pargist, mida kavandab Tallinna linnavõim – nagu näib, siis vastukäiguna Moskva linna plaanile asutada seal Tallinna-nimeline park.

Mina ei leia Bakuu- ega Moskva-nimelistes parkides midagi hirmsat. Need võivad ju Tallinnas olla küll. Eriti tore tundub see, kui algatus mõne puu, korrastatud murulapi ja kaugel asuvat linna iseloomustava kujukese või pingikese paigalduseks tuleb kaugelt maalt endalt.

Tallinnas on õigupoolest potentsiaali rajada kasvõi kümneid, kui mitte sadu erinevate linnade parke. Selliseid nurgakesi kusagil kvartali äärel, mis vajaksid esteetilist pilku, korralikku peremehekätt ja aastaringset hoolitsust, jääb silma kõikjal. Mis saab selle vastu olla, kui linnavalitsus mõnel kommentaaride kirjutamisest vabal hetkel need kaardistab, ilusate piltidega albumi koostab ja siis sõbralikel linnadel endale sobiva platsi laseb välja valida.

Peaasi on lumepall liikuma saada. Kui esimesed nurgakesed on šefluse alla ära antud, hakkab kumu ettevõtmise kohta maailmas levima. Internet ja sotsiaalmeedia aitavad Tallinnal sisendada nii New Yorgi, Barcelona kui Astana linnavõimudele, et just mõte rajada Tallinnas üks kena pargikene ongi nende promokavades puudunud.

Miljonilinnad võiksid ju saada isegi veidi suurema krundi, kuhu omanimeline puhkeala ehitada, ja pälvida sellega nii tallinlaste kui linna külaliste austuse ja lugupidamise. Näen juba vaimusilmas, kuidas buldooserid müttavad mullatöödel, muruniitjad mürisevad niita peent inglise muru ning hommikul koduuksest väljudes tervitab linnarahvast purskkaevude rõõmus veepladin. Ning kõige selle eest hoolitsevad meie toetajad ning seltsimehed maailma eri nurkadest – tellides hooldustöid kohapealsetelt ettevõtetelt või saates kohale internatsionaalsed brigaadid, sest ühegi asjaliku Barcelona noore CVs ei saa ju puududa märge selle kohta, et ta on käinud Tallinnas asuva Barcelona pargi veidi gaudilike kontuuride keskel muru pügamas.

Selle tulevikupildi jumekust võiks kahvatumaks muuta üksnes kartus, et järsku hakkavad ka Rio, Kaplinn ja Mumbai ootama, et Tallinn neile midagi vastu ehitab. Kuid see risk ei peaks olema liiga suur – vast õnnestub sõpru veenda, et kuna Eesti pealinn on ikkagi selline tolmukübeme mõõtu asula, siis piisab küllaga sellest, kui nimetada üks äärelinna tänav Tallinna järgi.
Aserbaidžaan tahab Tallinna rajada pisikese Bakuu pargi

10. mai 2013 13:38

Aserbaidžaan on oma regiooni kõige kiiremini arenev riik
Nijazi Gadzijev, Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees
www.DELFI.ee
Mul on väga kahju, et Delfi avaldab Aserbaidžaanist tasakaalustamata lugusid, nagu Delfi juhtkiri "Bakuu pargi varjatud küljed“. Loomulikult, Eestis on sõnavabadus, aga ilus see Delfi juhtkiri ei olnud. Nojah, võibolla me loobume ise ideest rajada Bakuu park Tallinnasse! Aga kindlasti ehitame me Tallinna pargi Bakuusse!
Kes unustab mineviku, sellel pole tulevikku. 1988. aastal olid aserbaidžaanlased Eestis kõige raskematel aegadel koos eestlastega. Paljud minu kaasmaalased said Eesti kodakondsuse Eesti Kodanike Komitee toetamise läbi. 1989-1990 organiseerisid aserid jahu, suhkru ja kütuse toomist Eestisse. 1991. aasta augustis kaitsesin mina koos oma kogukonna liikmetega Tallinna Teletorni. Muide, kas teate, kes oli esimene inimene, kes 1988. aastal heiskas Eesti lipu Narvas?

Eestlased elasid Aserbaidžaanis varem kui aserid Eestis. Nad oli teretulnud ja jõudsid veel mitme tuhande kuldrublaga toetada noort Eesti Vabariiki. Ka täna elavad nende järeltulijad Bakuus. Nad elavad oma kodus.

Juhtkirjas kinnitatakse, et Aserbaidžaanis, mis on Euroopa Nõukogu liige, pole sõnavabadust, ja ei austata inimõigusi. Aga kui see nii oleks, siis poleks Aserbaidžaan saanud kuidagi olla Euroopa Nõukogu liige ja võimatu oleks ka assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga. Aserbaidžaan on ÜRO Julgeolekunõukogu (ajutine) liige, samas kui Eesti alles tahab selleks saada.

Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watchile viidates võimude poliitilisest kättemaksust rääkimine on tore, aga selle kõrval tuleb rääkida ka 20 protsendist Aserbaidžaani territooriumist, mille on okupeerinud Armeenia. Selle tulemusel on üle miljoni aserbaidžaanlase nüüd põgenikud.

Mis puutub juhtkirjas viidatud poliitvangidesse, kelle seas olla väidetavalt ajakirjanikke ja blogijaid, siis tegelikult on tegemist Aserbaidžaanis kinni püütud kohalike Herman Simmidega. Spioon jääb spiooniks ja pole tähtis, kas nad saavad oma toetuse Armeeniast, Venemaalt või Iraanist.

Hoolimata juhtkirja väitest, et praegune president võib kandideerida ametisse ka kolmandat või neljandat korda, on aserid oma presidendiga riigi kiire majandusliku arengu tõttu rahul. Bakuu on kiirelt muutumas teiseks Dubaiks ja on rõõmustav, et Eesti annab siin oma panuse infotehnoloogia vallas, aidates nii kaasa nii Aserbaidžaani majandusarengule kui ka demokraatia edendamisele.

Lisaks juba toimunud Eurovisionile ja Maailma majandusfoorumile, sai hiljuti Bakuus kokku Madridi klubi, mis ühendab maailma endisi riigipäid. 2015. aastal toimuvad just Aserbaidžaanis esimesed Euroopa Olümpiamängud… teisisõnu on Bakuu kuum koht kogu maailma eliidi jaoks.

Täna toimub konverents, mis on pühendatud Aserbaidžaani riigi Euroopasse integreerimist alustanud president Heydar Alijevi 90. sünnipäevale. Tänu temale saab Euroopa naftat ja gaasi ning varsti ka Aasiat ja Euroopat ühendava raudtee.

Aserbaidžaan on täna tugev ja iseseisev riik, mis ei vaja tänu oma rikkustele ja inimestele kellegi teise abi. Ma usun, et üks juhtkiri ei saa mingit kahju teha Eesti ja Aserbaidžaani rahvaste rohkem kui 150 aastat kestnud suhetele.


07. mai 2013 05:00
EPL
Urmas Jaagant

Bakuusse rajatava Tallinna pargi sissepääsuks on Viru värava koopia. Illustratsioon: Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskus
Bakuus on Tallinna-nimelise pargi projekt juba kinnitatud ja ehitusega peale hakatud.
Kuigi Aserbaidžaani uudisteportaal news.az kirjutas, et Tallinn on välja kuulutanud konkursi Bakuu-nimelise pargi rajamiseks, siis tegelikult tormas veebiväljaanne sündmustest ette.

Eesti Aserbaidžaani kultuurikeskuse esimees Nijazi Gadzijev kinnitas siiski, et taotlus pargi rajamiseks on Tallinna linnajuhtidele tõepoolest tehtud.

Alus sellele pandi juba mitu aastat tagasi, kui Tallinna Kristiine linnaosa ja Bakuu Surahhanõ rajoon sõlmisid koostöökokkuleppe.

Kommunaalmajanduse teemade kõrval sooviti mõlemalt poolt teha midagi ka sõpruse tunnustamiseks, näiteks rajada kummassegi sõpruslinna nimeline park. Gadzijevi sõnul on Bakuus projekt juba kinnitatud ja Tallinna pargi rajamine sisuliselt juba alanud.

Ehitatakse väike Viru värav

„Surahhanõ rajoonis on ajalooliselt elanud palju eestlasi, praegugi elab seal üle 300 inimese,” ütles ta.

Sealne projekt on üsna suurejooneline, maapinnale tulevad Eesti kontuurid ning suuremate linnade asukohtadesse midagi neile iseloomulikku, näiteks Tallinna hakkab pargis tähistama Viru värav.

Tallinnas on Bakuu- park aga alles taotluse tasemel. Gadzijev on esitanud linnale soovi park rajada, asupaigaks on kultuurikeskus välja vaadanud väikese tükikese rohelist maa-ala Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal, kus praegu kasvab paar põõsast ja kümmekond puud.

Pargi võimalik asukoht ei ole suvaliselt valitud.

Gadzijev märkis, et F. R. Kreutzwaldil oli tähtis osa Aserbaidžaani kirjanduse tutvustamisel Eesti lugejatele. „1878. aastal tõlkis ta eesti keelde kuulsa Molla Pänah Vagifi muhammasid ja avaldas neid ajalehes Sakala,” kinnitas ta.

Kesklinna valitsusest teatati Eesti Päevalehe pärimise peale, et kultuurikeskuse kaudu on tõepoolest tehtud ettepanek Eesti ja Aserbaidžaani sõpruse märgiks korrastada Tallinnas üks haljasala. Praegu ettepanekut veel arutatakse eri ametkondade vahel, seega ei saa linnaosa hinnangul konkreetsetest plaanidest veel rääkida.

Tuleb avalik konkurss

Ka Gadzijev kinnitas, et täpsemat plaani, mida pargiala võiks endast kujutada, veel ei ole. „Kui linn ütleb pargi rajamisele „jah”, siis korraldame avaliku konkursi, kus erinevad osapooled saavad oma mõtteid pakkuda,” sõnas ta. Oma vaimusilmas näeks ta pargis istumiskohti, võib-olla mängunurka ning infotahvlit, mis selgitaks Eesti ja Aserbaidžaani ajaloo ühisosi. Samuti võiks kuidagi olla kasutatud tuntud Aserbaidžaani vaiba motiivi.

Kui pargi korrastamiseks linnalt luba saadakse, on Aserbaidžaani kultuurikeskus Gadzijevi kinnitusel valmis kõiki töid ise finantseerima.
Fotod:
1.Tallinna parki projekt Bakuus
2.Vaade:Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal
© 1999 - 2006 "AJDAN" THE AZERBAIJAN CULTURAL CENTRE OF ESTONIA // design: id