Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus /  
Eestis | Publikatsioonid | Aserbaidzaan | Kultuur ja sport | Kontaktid | Lingid | Sugulased | EAK Ajalugu | Turism | Muu | Poliitika | Foorum

10.10.2008.Eestisse saabus visiidile Türgi president Abdullah Gül

Türgi president: meil on ELile palju anda

Reedel Tallinnas käinud Türgi president Abdullah Gül rääkis intervjuus Postimehele, et Euroopa Liiduga liitumine on riigile palju juurde andnud ja EL pole kristlik klubi, kuhu Türgi ei sobi.

Ütlesite oma kõnes Jyväskylä ülikoolis (enne Eestit väisas Gül Soomet toim), kus kohtusite ka äsja Nobeli rahupreemia saanud Martti Ahtisaariga, et Türgi peab muutuma, enne kui Euroopa Liitu astub. Milline Türgi võiks olla ELi liige?

Ütlesin loengus, et praegune Türgi on väga erinev Türgist viis aastat tagasi. Samal viisil erineb Türgi, mis astub ELi, praegusest Türgist. Meie demokraatia muutub üha sügavamaks, samuti täidame suure osa Kopenhaageni kriteeriumidest. Teiselt poolt areneb ka majandus. Türgi moderniseerub.

Nende arengutega on Türgi ELile suur lisa. Ja poliitikast rääkides on meil ka ELile palju anda. Näiteks energia ja julgeoleku poolest.

Ometi on Euroopas poliitikuid, kes näevad, et suuremalt jaolt moslemiusku elanikkonnaga riigi võtmine enamikus kristlikku ELi oleks probleem.

See pole probleem. See oleks takistus neile, kes peavad ELi kristlikuks klubiks. Kuid need, kes ELi asutasid, on alati öelnud, et Euroopa Liit ei ole religioosne klubi. EL on asutatud ühistele väärtustele ja need väärtused on demokraatia, inimõiguste kaitse ja töötav vaba turg.

Me arvame, et suuremalt jaolt moslemielanikkonnaga riik nagu Türgi, juhul kui täidame euroliidu liikmesuse kriteeriumid, ei ole mitte probleem, vaid annab ELi oma panuse, rikastab seda.

Türgi pole mitte ainult lootusrikas ELi kandidaatmaa, vaid ka meie liitlane NATOs. Kuidas suhtute organisatsiooni laienemisse, näiteks Gruusia liikmeks võtmisse eriti viimaste sealsete sündmuste valguses?

Teil on täiesti õigus, me oleme NATOs liitlased ja Türgi on tugevalt toetanud nii Eesti kui teiste Balti riikide vastuvõtmist NATOsse. Türgi oli üks NATO esimesi liikmeid ning külma sõja ajal me kaitsesime vaba maailma selles regioonis. Nii et meie jaoks on NATO väga tähtis ja NATO tugevnemine ja laienemine samuti. Me toetame avatud uste poliitikat, ja mis puudutab Gruusia ja teistegi riikide liikmeks saamist, siis see on protsess, mis kestab.

Mainisite juba energiaküsimusi. Türgist on saanud energiatarnimise üks sõlmpunkte. Venemaaga ühendab teid Blue Streami torujuhe, ühendus on Iraaniga, samas soovib Euroopa Liit ehitada Nabuccot. Kas need eri torud ei tähenda huvide konflikti?

Kõik juhtmed täiustavad teineteist, ei saa rääkida energiavoo monopoliseerimisest. On eri projekte, mis üksteist täiendavad.

Meie saame gaasi Venemaalt Blue Streami kaudu, mis läheb Musta mere alt. Selle ehitamine oli keeruline, kuid nüüd räägitakse juba teisest juhtmest samal marsruudil.
Bakuu-Tbhilisi-Ceyhani torujuhe on üks maailma pikemaid. See on 1800 km pikk ja suuresti läheb üle mägise ala, aga töötab hästi. Nüüd töötame Nabucco kallal. See on ELi ja Türgi energiavajadusele väga oluline ja oleme sellele tõsiselt keskendunud.

Tegite 6. septembril ajaloolise visiidi Armeeniasse, kui Türgi võitis kohalikku jalgpallimeeskonda MM-võistluste valikmängus 2:0. Kas see oli üksik samm või on kahe riigi suhted paranemas?

Minu visiiti Armeeniasse ärgitas see, et Türgi ja Armeenia meeskond loositi jalgpalli MM-valikturniiriks ühte gruppi. Kuid enne seda kirjutasin ma president Sarkisjanile kirja, kus avaldasin lootust, et töötame riikide suhete parandamise nimel ja et peame sellega aktiivselt tegelema. Siis ta kutsus mind ja ma läksingi. Mul on väga hea meel, et esimese Türgi presidendina Armeeniat külastasin.

Abdullah Gül

Sündinud 29. oktoobril 1957
Õppis majandusteadust Istanbuli ülikoolis, kust sai ka doktorikraadi
Türgi 11. president, ametis 2007. aasta augustist
Varem olnud Türgi pea- ja välisminister
Kuulub Õigluse ja Arengu Parteisse (AKP) nagu ka peaminister Recep Tayyip Erdogan


Täna õhtul saabus Eestisse visiidile Türgi president Abdullah Gül, kes kohtub homme Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja riigikogu esimehe Ene Ergmaga.

Kõnelustel võetakse vaatluse alla kahepoolsed suhted, Türgi ja Euroopa Liidu suhted ning Küprose temaatika. Räägitakse ka suhetest Venemaaga, NATO rollist ning energiajulgeolekust, vahendas "
1999 - 2006 "AJDAN" THE AZERBAIJAN CULTURAL CENTRE OF ESTONIA // design: id