Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus /  
Eestis | Publikatsioonid | Aserbaidzaan | Kultuur ja sport | Kontaktid | Lingid | Sugulased | EAK Ajalugu | Turism | Muu | Poliitika | Foorum

19.03.1989.
Azerbaidzaan on 1991. aastast alates iseseisev riik Kaukasuse keskmes (86 600 km2, 8347,3 miljonit elanikku, pealinn Bakuu). Riigi piiravad mäed (edelast Väike-Kaukasus, kagust Talõði mäed, põhjast ja loodest Suur-Kaukasuse eelmäestikud) ning idast Kas-pia meri. Tähtsamad jõed on Kura ja Araks (aseri Araz). Loodustingimused on kontrastsed - mäetipud kerkivad kuni 4500 m. üle merepinna, madalmik jääb merepinnast 28 m allapoole. Esindatud on mitu kliimavöödet alates lähistroopilisest kuni kõrg-mäestikukliimani, õhutemperatuur on kuni -45 C jääliustikelja kuni +45 C madalikel.

Aserbaidzaan on paljurahvuseline riik, kus elab üle 30 rahvuse. Põhielanikkonna (enam kui 80% rahvastikust) moodustavad 6,5 miljonit aserbaidzaani ehk aserit. See rahvus on ajalooliselt kujunenud mitmest kultuurilt üsna samasest rühmast, keda sümboliseerivad tänapäeval Aserbaidzaani vapi kaheksanurkse tähe harud. Aserbaidzaanlased elavad ka Iraanis (u 20 miljonit), Venemaal (üle l miljoni), Gruusias (250 000)jm. Olukorda on tublisti muut- nud Aserbaidþaani-Armeenia sõjategevus (alates 1988), näiteks Armeeniast on kõik 160 000 aserbaidzaani lahkunud.

Olulisimad tähtpäevad on 31. jaanuar -aserbaidzaanide ülemaailmse solidaarsuse päev, 21. märts - novruz bairamõ (uusaasta) ja 28. mai - iseseisvuspäev.

Aserbaidzaani keel kuulub türgi keelte oguusi rühma. Usutunnistuselt on aserbaidzaanid muhameedlased.

Ajaloost

Aserbaidzaan on iidse ajalooga maa, asustatud juba kiviajast peale. Riigi eelkäijana mainitakse Herodotose kroonikas Manna ja Meedia hõimuliitu II at lõpust e.m.a. Tsaar Kyaxaresi (625-584 e.m.a) valitsemisajal sai Meediast iidsete Idamaade suurim impeerium. Makedoonia Aleksandri sõjaretkel sai Meedia hävingu osaliseks, taastati aga 4. saj e.m.a ja nimetati Atropateneks (pealinn Tab-riz). See Aserbaidzaani maa-ala vanemaid nimetusi on meie päevini jõudnud kreeka allikate kaudu ja tähendab "tulehoidjate maad". Atropatene oli zoroastrismi keskusja siit pärines ka Zarathustra. Paljud aserbaidþaani vanemad annavad oma lapsele selle nime veel tänapäevalgi.

I at algupoolel e.m.a kujunes praeguse Põhja-Aserbaidzaani ja Lõuna-Dagestani aladel teinegi riik - Kaukaasia Albaania -, mis etendas tähtsat osa tänapäeva Aserbaidzaani territooriumil elanud hõimude ühendamises. 4. saj kuulutati seal riigiusuks ristiusk ja 8. saj islam. Arvatavasti oli selle riigi (52-märgilise tähestikuga) keel hilisema aserbaidþaani keele eelkäija. Kaukaasia Albaanias õitsesid majandus, kultuur ja teadus. Tollal hakati maapõuest juba ka naftat ammutama.

13. sajandiks oli aserbaidzaani rahva väl-jakujunemine põhiliselt lõpule jõudnud. 16. saj algul loodi siinmail Safaviidide riik. Sahh Ismail (hiljem ka Pärsia Sahh) tegi sellest võimsa suurriigi, mis laius Suur-Kaukasuse mägedest põhjas ja Sõrdarja jõest idas kuni Eufratini lõunas. Aja möödudes aga kaotas Aserbaidzaan oma võimsuse. Vene-Pärsia sõdade (1813 ja 1828) tagajärjel jagati Aserbaidzaan piri Araksi jõge kaheks.

2/3 Aserbaidzaani territooriumist ja pealinn Tabriz liideti Pärsiaga ning sai nimeks Lõuna-Aserbaidzaan. Põhja-Aserbaidzaan läks Venemaa alla ja kuulus veel hiljaaegu NSV Liidu koosseisu.

Esimeste aserbaidþaanide Eestisse ümberasumise aeg ei ole täpselt teada. 19. saj lõpul, kui Tartu ülikooli õppekeeleks oli kehtestatud vene keel, õppis siin juba mitu aserbaidþaani. Nad moodustasid Tartus aserbaidzaani üliõpilaste kaasmaalaskonna (zemljatðestvo) ning asutasid ka kirjandus-ringi. Loeti ja levitati oma kirjanike töid, tõlgiti Mirza Safi Vazehi, M. Vagifi ja M. Ahhundovi luuletusi. Tollal Euroopas võrdlemisi tuntud Vazehi lüürika jõudis Eestisse peamiselt saksa ja vene allikate vahendusel (nt orientalist ja luuletaja F. von Bodenstedt on saksa keelde tõlkinud 142 Vazehi luuletust). Alates 1851. aastast võis Vazehi saksakeelseid teoseid leida ka Eesti raamatukogudest. Tema värsse on eestindanud Juhan Liiv, Gustav Wulff-Õis ja Anna Haava. Nende mõjul tärkas Mirza Safi loomingu vastu huvi teistelgi tuntumatel eesti luuletajatel, nt Peeter Jakobson avaldas 1885. a oma raamatus viis tema luuletuste eestindust. Aserbaidþaani luule oli köitnud ka eesti kirjanduse suurkuju F. R. Kreutzwaldi: 1878. a oli ta tõlkinud eesti keelde kuulsa M. Vagifi muhammasi ning avaldanud selle ajalehes Sakala.

20. sajandil on oma pilgud aserbaidþaani kirjanduse poole pööranud G. Roots, A. Ilves, S. Vissak, E. Hansen, E. Mälgand. Teistest enam tõuseb esile luuletaja Ly Seppel, kes on õppinud Bakuus Aserbaidzaani Riiklikus Ülikoolis (l967-1968). Tema suurepärased tõlked on võimaldanud eesti lugejail tutvuda aserbaidzaani kirjandusega ning aidanud kaasa meie rahvaste kultuurisidemete arendamisele.

Aserbaidzaanide Eestisse asumisest võib konkreetselt rääkida siiski alles Teise maailmasõja järgseist aastaist alates. Rahvuste segunemine ja põlisrahva osatähtsuse vähenemine oli teatavasti NSV Liidu rahvuspoliitika prioriteet igas regioonis. Kõigepealt jäi Eestisse sõjajärgsetele taastamistöödele demobiliseerituid, sh ka aserbaidþaane, kellest suurem osa aga hiljem lahkus. Uus arvukam tulek oli 1970.- 1980. aastatel, kui siia rajati olümpiaobjekte ja üleliidulisi hiigel tehaseid. Et olümpiarajatisedpaiknesid Eesti pealinnas, jäid ka neid ehitama tulnud inimesed enamasti Tallinna. Hiljem saabus nende juurde kaasmaalasi - sugulasi ja tuttavaid. Lisatagu veel Eestisse suunatud spetsialistid, värvatud töölised, parema elu otsijad jne. Nõnda kasvas aastatega ümberasunute arv ja laienes nende siinne asuala.

Rahvusrühma suurus Eestis:

1959 422 | 1970 264 | 1979 543 | 1989 1238, emakeelsus 70.2 %

1989. aastal elas Eestis 1238 aserbaidþaani (864 meest ja 374 naist), kes on sündinud 1900 ja hiljem enam kui 60 endise NSV Liidu haldusüksuses, sh 686 inimest Aserbaidzaanis (55,4%) ja 330 Eestis (26,7%). (Muide, 1996. aastaks oli Aserbaidþaanist Eestisse ümber asunud üldse 2342 inimest: peale aserite 41 eest last, 1058 venelast, 61 ukrainlast, 27 juuti, 21 sakslast, 11 valgevenelast, 3 soomlast ja 2 lätlast.)

Elukohaks Eestis olid peamiselt Tallinn (758), Harjumaa (190), Lääne-Virumaa (48) ja Ida-Virumaa (121), kus paiknes kokku 1117 aserit (90,2%). Linlasi oli Eesti aseritc hulgas 1106 (89,5%).

558 inimest oli (sega)abielus, 615 vallalised, 10 lesed ja 47 lahutatud.

Aserbaidzaanid on silmatorkavalt noor rahvusrühm: alla 35 aasta vanuseid oli 1029 (83,1%) ja alla 15 aasta vanuseid 349 (28,2%); 232 eelkooliealist last moodustasid 18,8%.

Seltsitegevus

Kunagisi Tartu aserbaidþaani üliõpilaste traditsioone jätkavad praegu Tallinna kõrgkoolide üliõpilaste asutatud Eesti Aserbaidzaani Kultuuri Selts ODZAG (1988) , mis on koondanud enda ümber kogu Eesti asend. 1988. a asutatud Odþag ('kolle') etendab olulist osa Eesti ja Aserbaidþaani kultuurisidemetes:

korraldatakse kontserte, näitusi, spordiüritus! ja aserbaidþaani kultuuri päevi Eestis. Kogukonna esimees on Nijazi Gadzijev.

Tallinlased mäletavad hästi aserbaidzaani iidse kuldtikandi näitust, mille korraldasid oktoobris 1990 Kiek in de Kökis Bakuu Sirvansahhimuuseumjaselts Odzag. Tikandite kõrval olid eksponeeritud Bakuu ajaloo- ja arhitektuurimälestiste pildid. 1991. aastal avati sama näitus Tallinnas uuesti 28. mail, Aserbaidzaani iseseisvumispäeval, ning oli taas menukas. Samuti 1991. a toimus Aserbaidzaani kultuuripäevade raames Tallinna raekojas unikaalne kontsert, millel kõlas elavas esituses aserbaidzaani rahvamuusika. Puhkpilliorkestri Dzangi (dzangi on võitlustantsu meloodiaid) saatel tantsisid raekoja saalis aserite kõrval ka eestlased; veel esinesid rahvakunstiansamblid Karavalli (nimi tähistab koomilise tantsu meloodiat) ja Mahirlar ('meistrid').

Odzagi peamisi ülesandeid on kultuurhariduslik tegevus, kuid selts osaleb aktiivselt ka Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus, kuuludes algusest peale Eestimaa Rahvuste Ühendusse. 1991. aastal, kui Eesti köhale kerkisid vaenupilvedja kui Nõukogude sõdurid tahtsid tankide toel hõivata Tallinna teletorni, seisis selle kaitsjate ridades ka Odzagi liikmeid.

Eesti aserbaidzaanide suhtlust toetab oluliselt oma häälekandja, ajaleht Odzag (ilmub detsembrist 1989, toimetaja Vidadi Mamedov). Ajalehe roll on märgatav ka Eesti ja Aserbaidþaani kultuurisuhete edendamisel. Juba esimese ilmumisaasta jooksul ületas toimetusele Aserbaidþaanist saadetud kirjade arv mõlema riigi NSV Liitu kuulumise ajal vastastikku peetud kirjavahetuse kogumahu (seda kinnitasid postitöötajad). Tänu ajalehele asutati just Tallinnas 1990. aasta aprillis Aserbaidzaani Kultuuriseltside Ühing, mis koondab kõiki endistel NSV Liidu aladel tegutsevaid aserite seltse. Tallinnas on käinud aserite delegatsioonid Riiast, Taskendist, Minskist, Simferoopolist, Moskvast, Kiievist, Vilniusest, Tomskist, Kemerovostja Peterburist. Ajaleht Odzag on teavitanud eesti lugejat ka ühest Stalini terrori unustatud ohvrist - see oli "aserbaidzaani rahva eesti poeg" professor Artur Ziefeld-Simumägi. Kujutise autor filoloog Adalet Tagirzade on tema tegevust põhjalikult uurinud ning avaldanud selle kohta artikli ka Aserbaidzaani Teaduste Akadeemia väljaandes. Ajalehes võiks tutvustada ka kunagist Bakuu Eesti Ühingut (1910-1920, esimees K. J. Seller).

1990. aastast alates töötab Tallinnas aserbaidzaani pühapäevakool Odzag (õpetaja Aida Kerimova). Lapsed õpivad emakeelt, rahvalauleja -tantse. Kooli kasvandikud, kes osalevad tantsurühmas Gõzlar ('neiud'), on juba esinenud igas Eesti maakonnas. Koolis tegutseb ka muusikaring.

Aserbaidzaanidel on oma videokanal, mille kaudu edastatakse TV-programmi kaks korda kuus (juhataja Rafik Zulfijev).


Vidadi Mamedov
1999 - 2006 "AJDAN" THE AZERBAIJAN CULTURAL CENTRE OF ESTONIA // design: id