Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus /  
Eestis | Publikatsioonid | Aserbaidzaan | Kultuur ja sport | Kontaktid | Lingid | Sugulased | EAK Ajalugu | Turism | Muu | Poliitika | Foorum

16.11.2017.Züleyxa Izmailova: üks prügifirma juba kutsus mu lõunale
Raul Ranne

LP toimetaja

Värske abilinnapea, roheliste juht Züleyxa Izmailova ütleb, et kui linnavalitsus hakkab langetama keskkonnavaenulikke otsuseid, on koalitsiooniga lõpp.
Värske abilinnapea, roheliste juht Züleyxa Izmailova ütleb, et kui linnavalitsus hakkab langetama keskkonnavaenulikke otsuseid, on koalitsiooniga lõpp.Foto: Hendrik Osula

Värske Tallinna abilinnapea Züleyxa „Zuzu” Izmailova räägib avameelses intervjuus võimalustest end keskerakondlikus linnavalitsuses kehtestada ja esimestest kokkupuudetest pealinna prügimajandusega, aga ka noorema õe surmast, kanepist, kunagisest kodumaast Aserbaidžaanist ja vara lahkunud isast.


„Käisin just Paljassaares loomade varjupaigas ulgumas. Vaja pisut meikida,” ütleb abilinnapea, kui märkab fotograafi soovi teda pildistada.

Paljassaare varjupaigas on u 300 kassi, kellele tuleb lähiajal leida uus kodu. Selle nägemine tõi söaka keskkonnaaktivisti silmi pisarad. Ise abilinnapea seekord ühtki kassi kaasa võtta ei saanud. „Mul juba on kassid ja värske asukana ka koer, kes varem on olnud neljas kodus.” Loomadest ja varjupaigast võiks temaga muidugi pikalt rääkida, aga küllap tuleb seda teha hiljem.

Kui sai teatavaks, et saad abilinnapeaks, tegid lõuapoolikud küünilist nalja, et nüüd on vaid aja küsimus, millal kohtu ette satud. Linnavalitsuse senine ajalugu annab selliseks naljaks paraku piisavalt põhjust. Kas oleksid läinud, kui Savisaar oleks endiselt linnapea?




Reklaam

Arvan, et kui ta oleks, siis poleks meile sellist ettepanekutki tehtud.

Kui palju sa mõtlemisaega võtsid, kui ettepanek tehti?

Umbes nädala ehk.

Milles kõige rohkem kõhklesid? Reidi tee?

Jah, see oli vast kõige keerulisem koht.

See tuleb roheliste suhtumisest hoolimata.


Näen kohti, kus saan veel sekkuda. Hanget, mis peaks minema esmaspäeval lukku, püüame siiski edasi lükata, et saaks oma ideid projekti juurde lisada. Kui ei õnnestu, siis meile on lubatud, et vähemasti olemasoleva projekti raames saame teha mingeid väikseid muudatusi. Aga praegu on prioriteet proovida tõmmata veidi pidurit, sest olukord on muutunud. Meie oleme linnavalitsuses juures.


Reidi tee hanget, mis peaks minema esmaspäeval lukku, püüame siiski edasi lükata, et saaks oma ideid projekti juurde lisada.

Eesmärk on...?

Et see oleks kaasaegse linna tee. Inimsõbralik. Praegune projekt pole inimsõbralik. Aga nii kaua, kui asjad pole päris valmis ehitatud, on alati võimalik teha paremaks.

Ega sa ei ole sattunud lugema endise abilinnapea Kaia Jäppineni avameelset lugu, milles ta rääkis tööga seotud stressist, depressioonist, murdumisest?

Ei lugenud, aga nägin telekast intervjuud, kus ta sellest rääkis.

Sa ei karda, et võid samamoodi lõpetada? Üks asi on olla vabast tahtest ja entusiasmist keskkonnaaktivist, teine asi on töötada linnavalitsuse kalgis n-ö pintsakute maailmas?

Stress võib kaasneda muidugi igasuguste ametitega. Aga olen enda jaoks selgeks mõelnud, et kui tunnen, et töö kasvab üle pea või kui tuleb teha otsuseid, mis pole kooskõlas minu tõekspidamistega, on mul alati võimalus sellelt ametikohalt tagasi astuda. Nii minul linnavalitsusest kui ka rohelistel koalitsioonist Keskerakonnaga.


Linnavalitsuses on Izmailova eesmärk jõuda selleni, et Tallinna lasteaedades ja koolides pakutaks mahetoitu. Foto: Priit Simson

Kust see piir jookseb?

Seda küsitakse hästi palju. Olen vastanud, et kui mingid otsused võetakse vastu olenemata roheliste soovitustest, lähevad tõesti vastuollu keskkonnaeetikaga või on suisa keskkonnavaenulikud, siis pole ju meie koalitsioonil mingit mõtet. Sealt see piir jooksebki.

Jäppineni meenutustes on koht, kus ta tunnistab, et sõitis kodust kesklinna tööle, aga parema meelega oleks tahtnud jääda koju ja üldse mitte tõusta. Kujutad seda ette?

Minulgi on olnud olukordi, kus ma olen mõelnud, et parem jään voodisse kui et lähen kuhugi. Aga olen siis endale aru andnud, milleks ma seda kõike teen. Ja tõusnud. See hetk tuleb üle elada. Tõsi, ei salga, et mõnikord olengi endale selle aja võtnud – olen otsustanud, et nüüd puhkan. Seda on vaja, et edasi minna.

Abilinnapeana sulle sellist võimalust ei anta?

See on kindlasti keerulisem.

Ometi läksid linnavalitsusse, kus on teada, et su positsioon pole tugev ja sinuga ei pruugita arvestada?

Miks ma selle roheliste teemaga üldse tegelen? Kui lühidalt sõnastan, siis sellepärast, et ma tahan, et mu lastele jääks selline keskkond, mis oleks vähemalt sarnane tingimustega, kus olen kasvanud mina. Mitte hullem. Põhimõtteliselt, kui piltlikult öelda, peab praegu iga rohulible eest võitlema.

Sa ei karda, et kui n-ö pintsakud otsustavad, siis võetakse puu maha ja mere äärde laotatakse asfalt? Öeldakse saateks mõned pragmaatilised laused ja tehakse. Elu on näidanud, et ideaalid taanduvad pragmaatikute ja kapitali surve ees.

See võimalus on alati olemas, aga ma tunnen ja näen, et ühiskonna teadlikkus on märgatavalt suurenenud. Üha pingsamalt jälgitakse, milliseid otsuseid esindajad teevad. Kodanikele on tänapäeval antud sellised tööriistad – sotsiaalmeedia, sõnavabadus –, et inimesed saavad päris häälekalt reageerida teemadele, mis neile korda lähevad.


Tahan, et mu lastele jääks selline keskkond, mis oleks vähemalt sarnane tingimustega, kus olen kasvanud mina.

Haabersti ristmiku ehitamisele jäi ette üks õnnetu paju. Seal protestiti, meedia kirjutas, kaamerad filmisid, aga puu võeti maha. Kas sa ei arva, et selline teerull sõidab üle kõikidest rohelistest protestidest, kui need võimuerakonna plaanidega ei sobi?

See konkreetne case on huvitav, kuna polnudki nii väga organiseeritud aktsioon, kuigi väljapoole võis see niimoodi paista. Isegi minule helistati: „Kuule, võta oma tüübid sealt ära. Teame küll, et sa maksad neile.” Kui ütlesin, et see pole nii, siis muidugi ei usutud. Seal oli täiesti puhas kodanikualgatus.

Kuigi läks nagu läks, arvan, et see andis paljudele julgust enda huvisid kaitsta ja väljendada.

Kas sulle ei tundu, et valimistel saite ikkagi vähe hääli? Ma uskusin, et rohelistele kukub rohkem n-ö protestihääli.

Muidugi saime vähe. Olen nõus. Aga samas ikkagi neli korda rohkem kui eelmistel valimistel.

Millest puudu jäi?

Võin sellest muidugi pikalt rääkida, aga väga suur roll oli hirmutamisel – et hääl läheb raisku, kui valid rohelised. Et meie toetamine on justkui hääleraiskamine.

Alustasime hirmutamisvastast kampaaniat liiga hilja. Meie väiksus andis siin tunda. Need olid minu jaoks esimesed valimised, õppisin väga palju. Nägin, kus on me puudused ja kuidas järgmine kord vigu vältida. Pealegi, oleme ausad, meil polnud mitte ligilähedaseltki selliseid rahalisi võimalusi nagu teistel erakondadel – suurusjärgus 4000–5000 eurot.

Aga vähegi laiemat kõlapinda leidvad teemad kaaperdataksegi kohe ära. Te olete Rail Balticu vastu, aga poliitilist tihi noolib sealt EKRE. Kardetavasti läheb ka linnavalitsuses nii: Keskerakond võtab teilt teemad.

Ei väsi kordamast: tegelikult ei ole vahet, kes rohelist maailmavaadet teostab. Ma oleksin tõesti äärmiselt õnnelik, kui saaksin aktivismi asemel tegeleda oma koduse kasvuhoone ehitamisega ja lihtsalt veeta koos perega aega, nagu ise tahaksin. Aga Eestis ei ole kedagi teist, kes n-ö rohelise teemaga pidevalt ja järjekindlalt tegeleks.

Kuidas sulle meeldib kujund, et rohelised ja ka sina isiklikult olete viigileht keskerakondliku linnavalitsuse kubemel? Katate, nagu öeldakse, korrumpeerunud linnavalitsuse kõige häbitumaid tegusid. Solvab?

Meie ja Keskerakonna koostööleppe kohta kasutatakse erinevaid väljendeid. Aga ausalt, ei solva. Usun, et ju aeg annab arutust, kellel on õigus. See koostöö on ka Keskerakonna jaoks proovikivi.

Võib juhtuda, et riigikogu valimistel on neist saanud maailma kõige rohelisem erakond – kaaperdab teie mõtted ja ideoloogia?

Ma siiski vaataksin, mis toimub Euroopas. Näiteks Berliinis, kus rohelised annavad nõu, kuidas linna inimsõbralikumaks teha. Miks ei võiks Tallinnas samasugune koostöö toimida? Pealegi ma ei usu, et Keskerakond hakkab riigikogu valimisteks radikaalselt maailmavaadet muutma.

Mu meelest neil pole maailmavaadet, on vaid soov võimul olla.

Las nemad räägivad oma asjadest ise. Saan öelda, et rohelistel on väga kindel maailmavaade ja see eristabki meid paljudest teistest erakondadest.

Ajakirjandus suhtus rohelistesse varem pigem hästi. Nüüd märkan õelamaid toone.

Olen arvestanud, et mida rohkem oleme pildis, seda rohkem me kellegi hambusse jääme. See on täiesti loomulik asjade käik. Senikaua kui oled pisike mutukas ja otseselt kellelegi kannale ei astu, pole ka suuremat põhjust rääkida ega kritiseerida.


Ravikanepist rääkides ütleb Izmailova, et on äärmiselt ebaõiglane panna inimesed, kellel on niigi väga keeruline, olukorda, kus ei saa oma lähedast aidata. Foto: Hendrik Osula

Kui sa ühes debatis mainisid, et kellel on alkoholiga probleeme, suitsetagu kanepit, sai sellest omaette lugu. Ehmatas sind, et selle lause tõttu sai sinust justkui kanepi pooldaja, vaata et propageerija?

Mind tabas reaalsuse mõistmine: kuivõrd lihtne on masse mõjutada. Kuivõrd mõjutatavad on inimesed, kes piirduvad vaid pealkirjade lugemisega ega otsi algallikaid. Ehmatas, kuidas mitte millestki tehakse skandaal.

Teeme siis selgeks: kas toetad kanepi legaliseerimist?

Ma kindlasti ei propageeri seda. Küll aga tahaksin, et raviotstarbeline kanep oleks inimestele paremini kättesaadav.

Ma tean, millest sa mõtled. Su noorem õde suri kolm ja pool aastat tagasi vähki. Lõpu eel soovitati ainsaks leevendavaks vahendiks kanepit. Ja selleks et seda hankida, pead sooritama sisuliselt kuriteo. Olen ise samas olukorras olnud.

Just nimelt, see on mu südameasi. Ma tean, et väga paljudel on lähedased sellises sundolukorras ja peavad tegelema ausalt öeldes täieliku nõmedusega. On äärmiselt ebaõiglane panna inimesed, kellel on niigi väga keeruline, olukorda, kus ei saa mitte kuidagi oma lähedast aidata.

Saad, aga see on kuritegu.

Väga paljud polegi selleks valmis. Võib-olla satuvadki seadusega pahuksisse. Kui su elus on nii keeruline hetk, pole õiglane, et pead muretsema selliste asjade pärast. Mu õde oli tegelikult Hollandis, kui sai selle jubeda diagnoosi. Talle tehti seal mitu järjestikust ravikuuri, kuni öeldi, et enam ei saa aidata. Ta otsustas, et tuleb Eestisse – et kui peab surema, siis sureb kodus. Siin ta läks arsti juurde, talle anti lootust... (Zuzu peidab näo kätesse ja võtab toibumiseks pisut aega.)

See oli minu jaoks väga valuline lugu. Olen mõelnud, et kui oleksime Hollandisse jäänud, kuidas siis oleks läinud. Mis on kõige hullem: sa tood talle selle kanepi, aga tegelikult ei tea, mis seal sees veel võib olla.

Pole kontrollitud kraam?

Just. Inimene on niigi täbaras seisus ja sa tegelikult ei teagi, mida sa talle annad.

See on see, millest sa kanepi puhul tahaksid rääkida?

Jah.

Aga mida sa niisama popsutamisest arvad?

Põhimõtteliselt arvan, et inimesed peaksid ise teadma, mida nad oma kehaga teevad. Kui tahavad suitsetada kanepit, siis neil võiks olla selleks legaalne võimalus.

Kas sa ei karda, et selle lause eest tambitakse sind mutta? Meil on ju valdav arvamine, et kanep on põrgutee algus. Isegi mainimine lööb sulle templi otsaette.

Arvan, et see on teema, millega on vaja tegeleda, et teadlikkust tõsta. Tunnistagem, et meil on palju inimesi, kes on kanepi tarvitajad, aga ei taha sellest avalikult rääkida.


Inimesed peaksid ise teadma, mida nad oma kehaga teevad. Kui tahavad suitsetada kanepit, siis neil võiks olla selleks legaalne võimalus.

Küllap lõi õe surm sind rivist välja?

Muidugi lõi see mingil hetkel mind rivist välja. Ma mõtlen sellele praktiliselt iga päev. Võin öelda, et kui seda poleks juhtunud, poleks ma praegu siin. Öeldakse ju, et kui keegi sureb, siis teised elavad edasi justkui topelt. Enne olin boheemlane – polnud mingi eriline aktivist, olin fotograaf ja tegin kunsti. Aga kanepiteema andiski mingis mõttes tõuke, miks minust sai keskkonnaaktivist. Nägin seda ebaõiglust, millega inimesed peavad silmitsi seisma. Rohelised on ju ainsad, kes sellest räägivad. Sealt arenes kõik edasi.

Su sünnitunnistusele on sünnikohaks märgitud Bakuu, ehkki oled sündinud Tallinnas.

Omal ajal see millegi pärast nii vormistati. Esimesed viis eluaastat elasingi Aserbaidžaanis.

Ühest raadiointervjuust jäi kõrva, et Bakuus käisid viimati 2006. aastal.

Just. Mul on seal küll jätkuvalt sugulasi, kes mind alati külla ootavad, aga pole suvilat. Meil oli varem Bakuus Abşeroni poolsaarel mere ääres kaljude peal suvila. Paljud helged lapsepõlvemälestused on seotud selle kohaga.

Suvilaga läks aga nii, et mu onu müüs selle maha ja meile ta sellest ei rääkinud. See jäi kriipima. Eriti läks suvila kaotus hinge mu kadunud õele. Mulle ka, aga tema elas seda väga rängalt üle. Õde käis vahetult enne me sealse vanaema surma Bakuus. Siis ta saigi teada, et suvila on müüdud... Sellepärast polegi me seal enam käinud. Ehkki meeles on viinamarjad, mis vanaisa istutas, ja... (Zuzu mõte katkeb.)

Onuga käid läbi?

Pärast õe surma on ta hakanud jälle rohkem suhtlema.

Ta elab Moskvas, on naftatööstuse insener. Sa oled rääkinud, et kuna olete maailmavaatelt nii erinevad, siis kohtumistel pigem väldite keskkonnateemat?

Üldiselt pole neist teemadest rääkinud jah. Ja ega me väga palju pole ka kohtunud.

Su isa, nagu ma tean, kohtus su emaga, kui teenis Eestis Nõukogude mereväes. Ta suri, kui olid viiene.

Mul on ju temast palju pilte. Alles paar päeva tagasi, kui oli isadepäev, võtsin ühe ta pildi välja ja mõtlesin, et me kõik oleksime õnnelikumad, kui ta alles oleks. Ja teisalt, kui ta elaks, oleks väga suur võimalus, et me polekski Eestisse tulnud. Elaksimegi Aserbaidžaanis. Nojah, kes teab, kus me oleksime.


Lapsepõlveradadel Aserbaidžaanis pole Izmailova enam ammu käinud. Pole, kuhu minna.

Vabanda mind, aga ta suri...?

1990. aastate alguses oli Aserbaidžaanis põhimõtteliselt sõjaolukord. Bakuus olid tankid väljas.

Tahad öelda, et ta suri sõjaolukorras?

Ma ei tea neid üksikasju nii hästi. Sealne vanaema teadis selle kohta rohkem rääkida. Fakt oli see, et mu ema jäi üksi kahe väikese lapsega ja tuli Eestisse.

Sul on endal kaks väikest last.

Jah, seitsmeaastane poeg ja nelja-aastane tütar.

Olete te mehega kokku leppinud, et nüüd, mil pead abilinnapea ametisse sisse elama, peab tema leppima sellega, et on rohkem kodus?

Ma ei teagi, kas leppimine on siin õige sõna. Mu abikaasa on see, kes innustab mind asjadega tegelema. Tänu temale ma ju rohelistesse sattusin. Tema on see, kes minusse väga usub. Üldiselt on me elukorraldus seni kuidagi loomulikult läinud. Aga küllap nädala-paari pärast, kui asjad on tööl paika läinud, peab ehk täpsemalt arutama, kuidas edasi.


Kui isa elaks, oleks väga suur võimalus, et me polekski Eestisse tulnud. Elaksimegi Aserbaidžaanis.

Räägime tööasjadest. Linnavalitsuses on sinu teema prügimajandus. Maailma eri linnades kipub see olema kõige korrumpeerunum valdkond.

Tean. Korruptsioon pole kindlasti minu teema. Küll on seda keskkonnakaitse ja jäätmemajandus üldiselt. Kasvõi see, kuidas üldse vähem prügi tekitada. Tean, et linnal on oma jäätmestrateegia, mis sisaldab muu hulgas punkti, et jäätmeid üldse vähem tekiks.

Muide, juba ongi üks prügifirma minuga väga konkreetselt ühendust võtnud. Kutsus mind lõunale. Mõtlesin esialgu, et miks mitte. Aga siis mõtlesin: oot-oot, mis nüüd toimub?

Reaalsus trügib abilinnapea uksest sisse?

Absoluutselt! Ei kujuta ette, kuhu see jutt oleks meil läinud. See, et mingi ettevõte kipub eraviisiliselt lõunale kutsuma, pole siiski okei. Aga õnneks on meil keskkonnaametis need asjad kontrolli all. Meil on inimesed, kes peavadki iga päev seda lahingut.

Kui olid veel lihtsalt aktiivne keskkonnaaktivist, mainisid, et ega pere jaoks eriti aega ei jää. Nüüdses ametis on seda aega kardetavasti veelgi vähem?

Ütlesin toona, et seda aega võiks rohkem olla. Muretsen selle pärast endiselt. Tõesti, aktivistina pole konkreetset tööaega. Oledki iga päev tööl – öösiti, nädalavahetuseti. Aga viimasel ajal olen aina rohkem õppinud seda, et tuleb tõmmata juhe seinast ja võtta aeg oma perega olemiseks. Linnavalitsuses on siiski konkreetsed tööajad. See ei tähenda, et kell kuus kukub n-ö haamer käest ja lahkun. Aga loodan, et saan oma perega rohkem aega veeta.

Võtame aja kuni riigikogu valimisteni, ligemale poolteist aastat. Mida sa selle aja jooksul linnavalitsuses töötades enda suurima õnnestumisena näha tahaksid?

Näiteks seda, et Tallinna lasteaedades ja koolides pakutaks mahetoitu. Tunnistan, see on väga ambitsioonikas eesmärk. Aga minu jaoks on hästi oluline, et lapsed saaksid koolis ja lasteaias tervislikku toitu. Kui see õnnestub, siis oleksin rahul.


9.10.2017 "Täna pea viis tundi väldanud Tallinna linnavolikogu istungil valiti linnapea, alaliste komisjonide esimehed ja aseesimehed, lisaks ka Talllinna abilinnapead. Palju kõneainet tekitas Eestimaa Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova abilinnapea ametisse määramine. Tema tegevusvaldkonnaks on keskkond ja kaasamine, lisaks linna prügimajandus.

Tallinna linnavolikogus kestis hääletus abilinnapeade ametisse määramiseks tükk aega. Opositsioonis kõlas palju vastuväiteid selle kohta, et Keskerakond otsustas luua lisaks ühe abilinnapea koha ning linnavõimu kaasata ka erakond Eestimaa Rohelised ja nende esinaine Züleyxa Izmailova. Izmailovast sai täna 40 poolthäälega Tallinna abilinnapea keskkonna ja kaasamise alal."

© 1999 - 2006 "AJDAN" THE AZERBAIJAN CULTURAL CENTRE OF ESTONIA // design: id